HIV-i paljunemine ja mutatsioon
HIV laseb ennast keha kaitserakkudel n-ö süüa ja pääseb seeläbi inimese immuunsüsteemi. Samal ajal toob viirus endaga kaasa pöördtranskriptaasi ensüümi, mis teeb HIV-i RNA-st inimese geneetilise materjali ehk DNA. Seejärel kolib viiruse geneetiline materjal ühte inimese peremeesrakku. Seal võib viirus püsida muutumatult aastaid.
Paljunemise tagajärjel suudab viirus kaitserakkudest mööda hiilida. Kui rakk saab käsu paljuneda (näiteks selleks, et tappa HIV, mõni muu viirus või baktereid), toob see kaasa hoopiski HIV-i paljunemise. Paljunedes kasutab HIV peremeesrakku ja tema toitaineid. Kiiresti luuakse tuhandeid HI-viiruseid, mis hävitavad kaitserakke. Uued HIV-i osakesed ründavad ka teisi kaitserakke, nörgendades inimese immuunsüsteemi.
HIV omastab peremeesraku (ehk abistajaraku) järgmiselt:
- HIV kärbib abistajarakkude CD4 retseptorite tegevust;
- HIV toob organismi enda RNA;
- abistajarakkude pöördtranskriptaasi tulemusena muutub RNA DNA-ks;
- toimub viiruse DNA integreerumine terve raku tuuma DNA-ga.
HIV-i paljunemine:
- HIV-DNA konverteeritakse RNA-ks;
- proteaas (valke lagundav ferment) loob uue HIV-i (toimub n-ö idanemine);
- HIV lööb peremeesrakust lahku (viirus hakkab kasvama).
Kui RNA on transformeeritud ja sellest on loodud koopiad uute viiruste tekkimiseks, hakkab tekkima üha rohkem HIV-i erivorme. Need viirused erinevad algupärasest HIV-ist nakkuslikkuse ja näiteks ka selle poolest, kui kiiresti areneb neist välja surmaga lõppeva AIDS. Ainult ühel inimesel, kes on nakatunud HIV-i, on avastatud mitu miljonit erinevat viiruskuju.
HIV-i erinevad kujud muudavad viiruse väga kohanemisvõimeliseks. See on ka põhjuseks, miks HIV võib muutuda ravimite suhtes kiiresti resistentseks ning miks ei ole suudetud luua kaitsvat vaktsiini või ravimit, mis raviks juba nakatunud inimesi.
Source: HIV/Aids – Aktuell (Dr. med. Kurt April)
©Translation: AIDS Information Switzerland
Last updated: 2/2010
