Antiretroviiruslik ravi (lühend ARV-ravi) vähendab edasikandumise riski

Antiretroviiruslik ravi ehk ARV-ravi suudab HIV-ile niivõrd tugevalt vastu võidelda, et edukaimatel juhtudel ei suudeta HIV-i veres enam tuvastada. Teistes kehavedelikes (näiteks genitaal-vedelikes) langeb selle kontsentratsioon tugevalt ning risk nakatada teist inimest seksuaalvahekorras langeb märkimisväärselt. ARV-ravi on HIV-epideemia vastu võitlemises üks efektiivsemaid vahendeid. Piirkondades, kus see on kättesaadav, on HIV-i nakatumiste arv tugevalt langenud (80%). Seega võib väita, et rikastes riikides oleks võimalik HIV-epideemiale lõpp teha, kui järgitaks riskifaktoreid, inimesed testiksid end regulaarselt ja oleks seeläbi enda HIV-staatusest teadlikud.

Soovitused HIV-positiivsetele, kes saavad ARV-ravi

Kuigi ARV-ravi on väga tõhus, ei saa ka edukaimatel juhtudel, mil viirust pole võimalik verest leida, täielikult välistada HIV-i edasikandumist teisele inimesele. 2008. aastal ilmunud erialakirjandus mainis just sellist juhtumit. Kahjuks leidub inimesi, kes ei talu antiretroviiruslike ravimeid või muutuvad nende suhtes resistentseks.

HIV-positiivne inimene ei tohi kunagi unustada, et peab käituma ettevaatlikult - teavitama viirusest oma partnerit ning kasutama alati kondoomi. Isegi juhtudel, kui mõlemad inimesed on HIV-positiivsed, on soovituslik kasutada kondoomi, kuna erineva iseloomuga viirused võivad vahetuda.

ARV-ravi vähendab HIV-i emalt-lapsele ülekandumise ohtu

HIV-positiivne ema võib oma last raseduse, sünni või imetamise ajal nakatada 30%-se tõenäosusega. Saades ARV-ravi ning vältides imetamist, on võimalik nakatumist vähendada isegi 1%-ni. Seepärast peavad kõik rasedad end HIV-i suhtes testima. Veelgi parem oleks aga test teostada juba siis, kui otsustatakse last saada. Kui üks vanematest on HIV-positiivne, peaks lapse saamise üle tõsiselt järele mõtlema ning kindlasti otsima abi ka arstilt. Laps väärib vanemaid, kes hoolivad nii endi kui tema tervisest.

Post-Exposure Prophylaxis (lühend PEP, eesti keeles kokkupuutejärgne profülaktika)

Antiretroviiruslikke ravimeid kasutatakse ka riskisituatsioonidele järgselt kokkupuutejärgses profülaktikas (PEP). PEP-i kasutatakse meditsiinitöötajate raviks juhul, kui on toimunud lõike- või torkevigastus või kokkupuude kehavedelikega, mis võivad sisaldada HIV-i. See on vähendanud nakatumise riski 80%. Ravimeid peab võtma esimesel võimalusel pärast võimalikku nakatumist, soovituslikult paar tundi, kuid mitte hiljem kui 72 tunni pärast. Ravi peab kestma neli nädalat. See aitab hävitada kõik viirused kohe alguses, takistades nende edasist levikut.

PEP on teoreetiliselt kättesaadav ka inimestele, kes võisid nakatuda HIV-i läbi kaitsmata seksuaalvahekorra HIV-positiivsega. Siiski peab märkima, et on ebaselge, kui palju on PEP-ist kasu, et vältida HIV-i levikut pärast seksuaalvahekorda. Profülaktilises mõttes on soovituslik kasutada PEP-i pärast vägistamist.

top of page