Metamfetamiin (Speed, Crystal)


Metamfetamiin on erguti, mida tuntakse juba aastakümneid. Aine populaarsus on läbi aegade kasvanud ja kahanenud, kuid kasutamine on hetkel paljudes USA osariikides erinevate elanikkonna gruppide hulgas tõusmas. Metamfetamiin on kergesti sõltuvust tekitav narkootikum, mis tõstab seksuaalust samas nõrgendades inimese sisemist kontrolli. Viimane asjaolu tekitab tervishoiu asutustes muret, kuna aine tarbijad on suuremas ohus nakatuda HIV-i ja seda levitada. Mure on põhjendatud, kuna metamfetamiini kasutamise tõusu on osades rahvastiku gruppides seostatud HIV-i nakatumise sagenemisega [1].

Metamfetamiini kasutamist puudutavate uuringute arv geimeeste hulgas on kasvanud. Uuringud näitavad, et meeste seas, kes kasutavad metamfetamiini, on risk nakatuda HIV-i suurem. Selle põhjuseks on näiteks järgmised asjaolud: kondoomi ei kasutata iga vahekorra ajal, suur seksuaalpartnerite arv, kaitseta anaalseks. Lisaks seatakse end suuremasse ohtu metamfetamiini suitsetamise või ninna tõmbamise asemel ainet süstides [1].

Geimehed pole aga ainus riskigrupp. Uuringud näitavad, et metamfetamiini mõjul ka heteroseksuaalsed täiskasvanud ja noorukid satuvad sagedamini ohtu nakatuda HIV-i või teistesse sugulisel teel levivatesse haigustesse [2]. Siiski on geimeeste käitumine (nagu suur partnerite arv ja anaalseksi harrastamine) riskantsem. HIV-i nakatumise oht metamfetamiini kasutajate hulgas on suurem kuna esineb ka olukordi, kus ollakse nõus maksma narkootikumide eest seksiga, mis kasvatab taaskord suguhaiguste levimise riski [2] On täiesti kindel, et metamfetamiini tarbimine toob kaasa riskantse seksuaalkäitumise olenemata kasutaja seksuaalsest orientatsioonist. Allpool on toodud fakte metamfetamiinist, selle mõjudest organismile ning väljavõtteid uuringutest, mis näitavad metamfetamiini kasvavat mõju HIV-i levikut soodustavas riskikäitumises.

Metamfetamiini definitsioon

Metamfetamiin on kesknärvisüsteemi erguti, mille USA Toidu ja Narkootikumide Amet on liigitanud II kategooria amfetamiiniks. See tähendab, et aine tekitab kiiresti tugevat psühholoogilist ja füüsilist sõltuvust. Metamfetamiinil on mitmeid hüüdnimesid, kõige levinumad on kristalne amf, Tina, jää, meta, klaas. Metamfetamiini suitsetatakse, süstitakse, tõmmatakse ninna, võetakse suu kaudu või süstitakse pärakusse [3].

Kuidas metamfetamiini toodetakse?

Metamfetamiini saab toota läbi mitmete üsna lihtsate keemiliste protsesside, kasutades tavalisi hingamisteid vabastavaid aineid nagu efedriin või pseudoefedriin kombineerides neid joodi kristallide, akuhappe, punase fosfori ja veevaba ammoniaagiga. Metamfetamiin võib olla vedelik, pulber, vahajas tahke (klaas) või selge nagu jää.

Metamfetamiini kasutamine USA-s

Vastavalt 2004. aastal Sõltuvuse ja Vaimse Tervise Ameti (Services Administration Substance Abuse and Mental Health Services Administration, SAMHSA) uuringule, on:

  • umbes 12 miljonit inimest vanuses 12 ja vanemad (so 4, 9% USA rahvastikust) vähemalt ühe korra elus tarbinud metamfetamiini,
  • 1, 4 miljonit inimest vanuses 12 ja vanemad (so 0, 6% USA rahvastikust) on viimase aasta jooksul kasutanud metamfetamiini,
  • 600 000 (so 0, 2% USA rahvastikust) on kasutanud metamfetamiini viimase kuu jooksul[4].
SAMHSA hinnangul kasvas alates 1993. aastast kuni 2003. aastani 12. aastaste ja vanemate inimeste hulgas metamfetamiini ja amfetamiini võõrutusravi vajajate arv 13 inimeselt 56-le 100 000 inimese kohta [5].

Uuringud näitavad, et geimeeste hulgas kasutatakse metamfetamiini rohkem kui teistes elanikkonna gruppides. Näiteks järeldati aastatel 1994-1998 linnas elavate geimeeste (vanuses 15-22) seas läbi viidud uuringust, et 20% küsitlusele vastanutest oli viimase kuue kuu jooksul metamfetamiini tarbinud [6]. 2001. aastal läbi viidud uuring näitas, et 15% San Franciscos elavatest geimeestest oli anaalvahekorra ajal (mis oli toimunud viimase kolme kuu jooksul) kasutanud metamfetamiini. Metamfetamiini kasutamine on pärast alkoholi ja marihuaanat narkootilistest ainetest kolmandal kohal [7].

Praegune tarbimise kasv (pärast 1990-ndate algust) sai alguse USA lääneosast. 2000. aasta keskpaigaks oli sellest saanud aga tervet riiki puudutav probleem. Rahvusliku Salajaste Uuringute Laboratooriumi andmetel kasvas aastatel 2000- 2005 metamfetamiini tarbimine peaaegu kõigis USA osariikides. 2004. aastal oli metamfetamiini kasutamine eriti kõrge lääne osariikides. Neist kaksteist märgiti ära kui viimase aasta kõige suuremad metamfetamiini tarbijad. Sinna hulka kuulusid California, Nevada, Wyoming, Montana [4].

Piirangud laboratooriumitele ainete välja kirjutamisel on vähendanud USA-s metamfetamiini tootmist.

Metamfetamiini tarbimise tagajärjed

Kuna metamfetamiini on kesknärvisüsteemi erguti, mõjutab see otseselt aju ning seljakeelikut. Narkootikum sekkub virgatsaine tegevusse (kemikaal, mis vabaneb närvirakkude vahelise koostöö ajal). Dopamiin on peamine virgatsaine, mille tegevust metamfetamiin mõjutab, kuid see segab ka biogeensete amiinide, norepinefriini ja epinefriini toimimist, olles oma keemiliselt struktuurilt neile sarnane.

Metamfetamiini kasutamine põhjustab suure koguse virgatsainete vallandumise. Viimane toob omakorda kaasa kiirenenud südamerütmi, kõrgenenud vererõhu, tekitab hea tunde, suurendab enesekindlust, energiatase tõuseb, tekib ergastunud olek . Kasutajad võivad tunda unetust, on jutukamad, kiristavad hambaid, tõuseb kehatemperatuur ning esineb kompulsiivset käitumist nagu näiteks iseenda näpistamine vms.

Pikaajaline kasutamine toob kaasa füüsilised sümptomid (hammaste lagunemine, kaalulangus, nahahaigused, rabandus või südame infarkt). Samal ajal võivad tekkida ka vaimsed häired (paranoia, hallutsinatsioonid, ärevus, ärrituvus) ja käitumishäired (agressiivsus, vägivaldsus, eraldatus).

Pikaajaline metamfetamiini kasutamine võib viia dopamiini ja teiste virgatsainete taseme languseni. See muudab tarbija ainest sõltuvaks, kuna inimene vajab füüsiliselt kõrgemat dopamiini taset. Kuna sõltuvus vähendab virgatsainete varusid, on kaineks saamist sageli kirjeldatud kui "kukkumist", millega kaasneb depressioon. Uus doos võetakse sageli selleks, et üleval pool kirjeldatud negatiivseid aistinguid leevendada. Selline suletud ring viib sõltuvuseni, millest on väga raske vabaneda.

Kuna metamfetamiini kasutamine võib libiido kasvuga koos kaasa tuua ka potentsi probleemid, kasutavad paljud geimehed erektsiooniravimeid, mis võib narkootikumide mõjul viia kaitseta anaalseksini [7].

Millised erinevused on metamfetamiinil, amfetamiinil ja kokaiinil?

Changes in specific parts of the brain of methamphetamine users are similar to those of cocaine and other substance users; however, methamphetamine, amphetamines, and cocaine differ in some ways.

Näiteks on metamfetamiini mõju võrreldes amfetamiinidega pikemaajalisem ning toksilisem. Võrreldes kokaiiniga on metamfetamiini mõju tugevam ning kestab kauem. Metamfetamiin põhjustab võrreldes kokaiiniga rohkem kui 3-kordset dopamiini vabanemist ajus ja selle niinimetatud väärtusaeg (aeg, mis on vajalik, et pool narkootikumist metaboliseeruks) on 12 tundi. Kokaiinil on see üks tund. Kui metamfetamiini suitsetada, võib "pilves olek" kesta 8-24 tundi; kokaiini suitsetamine tekitab kaifi umbes 20-30 minutiks [9]. Kuna metamfetamiini mõju kestab kauem ja see on odavam kui kokaiin, pakub narkootikum huvi paljudele elanikkonna gruppidele, sealhulgas noortele, kes mõnikord räägivad metamfetamiinist kui vaeste kokaiinist.

Metamfetamiini kasutaja

Tüüpilist metamfetamiini kasutajat ei ole olemas. Seda kasutavad igast vanusest, soost, rassist ja riigist inimesed. Siiski on USA-s läbiviidud uuringutes avastatud järjepidevusi:
  • Vanus: Paljud metamfetamiini kasutajad on noored. Kuna metamfetamiin on odavam ning pikemaajalise toimega kui kokaiin, on see muutunud populaarseks teismeliste ja varastes kahekümnendates elanikkona hulgas [10, 11]. 2002. aastal läbiviidud uuringud näitavad, et esmatarbimisel oldi keskmiselt 18, 9 aastased, 2003. aastal 20, 4 aastaselt ning 2004. aastal 22, 1 [4]. Viimase paari aasta jooksul on metamfetamiini kasutamine olnud kõige suurem noorte 18-25 aastaste seas, sellel järgnevad 12-17 aastased ning 26 aastased või vanemad täiskasvanud [4].

  • Sugu: Tarbimine kõigi 12 aastaste ja vanemate hulgas oli nii meeste kui naiste hulgas võrdne (vastavalt 0, 7% ja 0, 5%,) [4].

  • Rass/rahvus: Kõige enam tarbivad metamfetamiini valged. Viimase paari aasta jooksul on suurimad tarbijad aga põlishavailased ja teised Vahemere saarte elanikud (2, 2%), indiaanlased või Alaska põliselanikud(1, 7%), ning isikud, kes on segarassilised (1, 9%). Viimase aastajooksul on valged (0, 7%) ja latiinod (0, 5%) kasutanud rohkem metamfetamiini kui mustad (kaasa-arvatud afroameeriklased) (0, 2%). [4].

  • Geimehed: 2004. aastal CDC poolt läbiviidud HIV-i alase uurimuse kohaselt oli valgete geide hulgas metamfetamiini kasutajate suhtarv võrreldes mittekasutajatega ülekaalus (50,4% vs. 43,5%).

  • Kasutajad maapiirkondades: Paljud maapiirkondades elavad metamfetamiini kasutajad on valged töölisklassi kuuluvad heteroseksuaalsed noored [12]. Uuringud näitavad, et latiinode, indiaanlaste ja noorte seas on metamfetamiini kasutamine tõusuteel. Võrreldes linna elanikega on maapiirkondade metamfetamiini kasutajad valdavalt heteroseksuaalsed [12].

Metamfetamiini kasutamine ja HIV

üha rohkem uuringuid toetab väidet, et kõrgem risk nakatuda HIV-i on metamfetamiini kasutajatest nii geimeestel kui ka heteroseksuaalidel (nii seksuaalse käitumise kui ka narkootikumi süstimise tõttu).
  • 1990-ndate keskel Californias mittesüstivate narkomaanide hulgas läbi viidud uuring näitas, et metamfetamiini kasutavatel heteroseksuaalidel ja geimeestel oli ka rohkem sekspartnereid ning nad kasutasid harvem kondoomi ja olid sagedamini valmis seksima raha või narkootikumide eest. Lisaks astuvad nad tõenäolisemalt vahekorda süstivate narkomaanidega või on neil esinenud minevikus suguhaigusi, mis omakorda on riskifaktoriks HIV-i levikul [2].
  • Seattle's (Washingtonis) ja San Jose's (Californias) läbiviidud kvalitatiivsest uuringust geide ja biseksuaalide hulgas selgus, et ajavahemikul 1997-2001 kasutati klubides suurel hulgal narkootikume (metamfetamiini, ecstasyt, ketamiini ja GHB-d [gamma hüdroksüül butüraat, rahvakeeles korgijook]), millega kaasnes riskantne seksuaalkäitumine. Paljud vastajad märkisid, et neil juba oli HIV või AIDS ning, et nad "ravisid" oma sümptomeid narkootikumidega. Vastajad märkisid, et olenemata HIV-staatusest, astuti kaitsmata seksuaalvahekorda või pakuti seksteenuseid narkootikumide eest [15].
  • 2001. aastal läbiviidud uuring San Francisco geide ja biseksuaalide seas näitab, et geimehed, kes osalesid geipidudel ja kasutasid metamfetamiini, astusid kaks korda tõenäolisemalt kaitsmata anaalvahekorda partneriga, kelle HIV-staatus oli teadmata või erines nende endi omast [16].
  • 1998. aastal Californias anonüümsetes HIV-testimise kohtades läbi viidud uuringutest selgus, et HIV-positiivsed geimehed kasutasid tõenäolisemalt metamfetamiini kui HIV-negatiivsed geimehed ning osad neist kasutasid seda ka seksi ajal [2].
  • Analüüs heteroseksuaalsete meeste hulgas, mis viidi läbi ajavahemikul 2001-2003 California Tervishoiuameti poolt, näitas, et hiljutine metamfetamiini kasutamine oli kaasa toonud riskantse seksuaalse käitumise, samuti anaalvahekorra, seksuaalvahekorra süstivate narkomaanidega või vahekora naissoost juhupartneriga [17].
  • Californias olid 2004. aastal 9, 5% süüfilise juhtumitest heteroseksuaalsete meeste hulgas inimestel, kes olid lähiminevikus tarbinud metamfetamiini. Sellised nakatumised olid hakanud tõusma 2001. aastal, mil see oli 3, 1% , 6, 4% 2002, 7, 3% 2003. aastal [18]. Süüfilis on kaitsmata seksuaalvahekorra tunnus ning HIV-nakkuse ohutegur.
  • 2004. aastal, kui California kuues suuremas maakonnas puhkes gonorröa-epideemia, võrreldi eriti geimeestega (8%) heteroseksuaalsete meeste (38%) ja naiste (28%) juhtumeid, kes teatasid metamfetamiini tarbimisest, [17]. Nagu süüfilis, on ka gonorröa kaitsmata seksuaalvahekorra tunnus ning HIV-nakkuse ohutegur.
  • Tõendusmaterjalid näitavad, et metamfetamiini kasutajatest heteroseksuaalsetel meestel ja naistel oli viimase 12 kuu jooksul keskmisest rohkem sekspartnereid ning nad harrastasid kaitsmata seksuaalvahekorda [2].
Metamfetamiini kasutamine tõstab seksuaalset riskikäitumist ning seega suurendab ka ohtu nakatuda/edasi kanda HIV-i. Näiteks teatasid naised, et süstisid metamfetamiini koos partneriga, sageli jagati süstlaid [18]. Colorados läbiviidud uuringud näitasid, et metamfetamiini süstijad jagasid sageli pidudel süstlaid [18].

Viisid, kuidas metamfetamiini kasutamine mõjutab negatiivselt mõtlemist ning käitumist
  • Metamfetamiini kasutamine võib alandada enesealalhoiu instinkti. Seda nii seksuaalselt kui ka mõnuainete tarbimisel. See võib omakorda viia aga veelgi riskantsemate situatsioonideni.
  • Metamfetamiin kuivatab limaskesta, mis seksuaalvahekorra ajal võib tekitada marrastusi ja muudab HIV-i sisenemise kehasse tõenäolisemaks.
  • Metamfetamiini kasutamist seostatakse riskikäitumisega, mis võib tuua kaasa nakatumise HIV-i või teistesse suguhaigustesse.
  • Metamfetamiini kasutamine võib kaasa tuua vaimsed häired ning kahjustada HIV-positiivsetele või teisi haigusi põdevatele patsientidele määratud ravimite mõju.

Mõju rahva tervisele

Metamfetamiini kasutamine on üldine probleem. On vaja laiaulatuslikku lähenemisviisi, mis tegeleks nii heteroseksuaalsete täiskasvanute, noorukite kui ka geimeeste metamfetamiini tarbimisharjumustega ning kajastaks sellega kaasnevaid riske nakatuda HIV-i ja teistesse suguhaigustesse. Ennetustöö ning raviprogrammid peaksid olema laialdasemad, et vähendada metamfetamiini kasutamist ning peaks andma informatsiooni võimalikust ravist, testimisvõimalustest ning käsitlema ja propageerima turvaseksi.

Kasutatud kirjandus

1.  Buchacz K, McFarland W, Kellogg TA, et al. Amphetamine use is associated with increased HIV incidence among men who have sex with men in San Francisco [Research Letters]. AIDS 2005;19:1423-1424.

2.  Molitor F, Truax SR, Ruiz JD, Sun RK. Association of methamphetamine use during sex with risky sexual behaviors and HIV infection among non-injection drug users. Western Journal of Medicine 1998;168:93-97.

3.  Substance Abuse and Mental Health Services Administration, Office of Applied Studies. Methampheta-mine/amphetamine and other stimulants. In: Treatment Episode Data Set (TEDS), 1992-2002: National Admis-sions to Substance Abuse Treatment Services. Rockville, Md: Substance Abuse and Mental Health Services Administration; 2004:40. DASIS Series S-23, DHHS Publication No. (SMA) 04-3965. Also available athttp://wwwdasis.samhsa.gov/teds02/2002_ teds_rpt.pdf . Accessed December 11, 2006.

4.  Substance Abuse and Mental Health Services Administration, Office of Applied Studies. The NSDUH report: methamphetamine use, abuse, and dependence: 2002, 2003, and 2004. September 16, 2005. Available at http://oas.samhsa.gov/2k5/meth/meth.pdf. Accessed December 11, 2006.

5.  Substance Abuse and Mental Health Services Administration, Office of Applied Studies. The DASIS report: trends in methamphetamine/amphetamine admissions to treatment, 1993-2003. 2006. Available at http://oas.samhsa.gov/2k6/methTx/methTX.cfm. Accessed December 11, 2006.

6.  Thiede H, Valleroy LA, MacKellar DA, et al. Regional patterns and correlates of substance use among young men who have sex with men in 7 US urban areas. American Journal of Public Health 2003;93:1915-1921.

7.  Mansergh G, Shouse RL, Marks G, et al. Methamphetamine and sildenafil (Viagra) use are linked to unpro-tected receptive and insertive anal sex, respectively, in a sample of men who have sex with men. Sexually Transmitted Infections 2006;82:131-134.

8.  U.S. Drug Enforcement Administration. Maps of methamphetamine laboratory incidents: calendar years 1999-2005. Available at http://www.usdoj.gov/dea/ concern/map_lab_seizures.htm. Accessed December 12, 2006.

9.  National Institutes of Health, National Institute on Drug Abuse. Methamphetamine: Abuse and Addiction. Rockville, Md: National Institute on Drug Abuse; September 2006 (rev). Research Report Series, NIH Publica-tion No. 06-4210. Also available at http://www. nida.nih.gov/PDF/RRMetham.pdf. Accessed December 11, 2006.

10.  Mansergh G, Purcell DW, Stall R, et al. CDC consultation on methamphetamine use and sexual risk behav-ior for HIV/STD infection: summary and suggestions. Public Health Reports 2006;121:127-132.

11.  KCI, the Anti-Meth Site. Methamphetamine frequently asked questions. Available at http://www.kci.org/meth_info/faq_meth.htm. Accessed December 11, 2006.

12.  Rural Center for AIDS/STD Prevention. Rural methamphetamine use and HIV/STD risk. 2006. Fact sheet No. 18. Available at http://www.indiana.edu/~aids/factsheets/factsheets18.pdf. Accessed December 11, 2006.

13.  Semple SJ, Patterson TL, Grant I. Motivations associated with methamphetamine use among HIV+ men who have sex with men. Journal of Substance Abuse Treatment 2002;22:149-156.

14.  Semple, SJ, Patterson TL, Grant I. The context of sexual risk behavior among heterosexual methampheta-mine users. Addictive Behaviors 2004;29:807-810. 15. Gorman EM, Nelson KR, Applegate T, et al. Club drug and poly-substance abuse and HIV among gay/bisexual men: lessons gleaned from a community study. Journal of Gay & Lesbian Social Services 2004;16:1-17.

16.  Colfax GN, Mansergh G, Guzman R, et al. Drug use and sexual risk behavior among gay and bisexual men who attend circuit parties: a venue-based comparison. Journal of Acquired Immune Deficiency Syndromes 2001;28:373-379.

17.  CDC. Methamphetamine use and HIV risk behaviors among heterosexual men --- preliminary results from five northern California counties, December 2002- November 2003. MMWR 2006;55:273-277.

18.  Dreisbach SL, Hickler B, Koester S. Methamphetamine use in rural Colorado: health risks and community challenges. Association of Preventive Medicine; 2004.





©Centers for Disease Control and Prevention (CDC)
©Translation: AIDS Information Switzerland
Last updated: 03/05/2007