Tähtsaimad faktid suguhaiguste kohta
- Enam levinud suguhaigused
- Ülevaade kõige olulisematest sugulisel teel levivatest haigustest
- Kuidas käituda, kui teil on suguhaigus?
- Kuidas end suguhaiguste eest kaitsta?
Üldteave
Sugulisel teel levivad haigused (lühend STLH, antud tekstis kasutatakse läbivalt ingliskeelset lühendit STD – sexually transmitted diseases) kuuluvad nakkushaiguste gruppi. Nende põhjustajateks on enam kui 30 haigustekitajat, sh bakterid, viirused, seened ja parasiidid. Alates 1975. aastast on avastatud veel 12 seksuaalsel teel levivat haigustekitajat, suure tõenäosusega on neid rohkemgi. Kõiki STD-sid ühendab see, et peamiselt levivad nad läbi seksuaalvahekorra. Kuid erinevus seisneb haigustekitajate nakkuslikkuses, haiguse käigus ning võimalikes ravi- või ennetavates meetmetes.
Klassikalised suguhaigused (süüfilis, gonorröa jne) on kaotanud oma õuduse alates ajast, mil neid on võimalik antibiootikumidega ravida. Hepatiit B (haigus, mis arenedes muutub väga tõsiseks) vastu on juba kaua aega olemas ka kaitsev vaktsiin. Samuti on saadaval ka vaktsiinid erinevate papilloomviiruste (HPV) vastu, et ennetada emakakaelavähki ja kondüloomi. Tänapäeval on kardetavaim suguhaigus AIDS, kuna selle vastu pole suudetud luua ei ravimit ega ennetavat vaktsiini.
Erinevate hinnangute kohaselt nakatub maailmas suguhaigustesse igal aastal 330 miljonit inimest. Levinuimad on trihhomonoos (120 miljonit nakatunut), järgnevad klamüüdia (50 miljonit) ja gonorröa (25 miljonit). Nakatunute arv on palju suurem, kui arvestada ka sagedasi papilloom- või herpesviirustesse nakatumisi. 2008. aasta lõpu seisuga on HIV-i nakatunute arv hinnanguliselt 33,4 miljonit.
Nakatumine STD-sse toimub peamiselt seksuaalse vahekorra ajal, kui terve limaskest satub otsesesse kontakti haigust kandvate kehavedelikega (nagu seemne- ja tupevedelik). Suurem osa suguhaigusi, eriti herpesviirused, levivad ka oraalseksi, suudlemise või intiimse puudutamise läbi (jällegi läbi nakkust kandvate kehavedelike). Ka ema võib oma sündimata või vastsündinud last nakatada. Mõned suguhaigused (hepatiit B, AIDS ja süüfilis) kanduvad edasi verega (vereülekandel ja verepreparaatidega või süstalde korduvkasutamisel narkomaanide hulgas). Nakatumine on võimalik kaudsel teel, kasutades nt ühiseid sekslelusid, kuid käterätikute, tualettruumi esemete jms kaudu on nakatumise võimalus väga väike. Nakatumine piisknakkuse teel (nt köha või aevastamise korral) ei ole võimalik. Igapäevastes toimetustes (nt majapidamises, tööl jne) nakatunuga kokku puutudes võib STD-sse nakatumise välistada, eeldades, et on täidetud kõik tavapärased hügieeninõuded.
Enamlevinud suguhaigused
Süüfilis
Süüfilist põhjustab spiraalikujuline bakter (Treponema pallidum). Haiguse kulgu võib jagada kolme faasi: esimeses faasis, umbes kolm nädalat (mõnel juhul isegi kuni kolm kuud) pärast nakatumist, ilmub nakkuse asukohta kõva, valutu kühmuke (tavaliselt peenisele või vagiinale). Kõige lähemal asetsevad lümfisõlmed paistetavad üles. Enamasti paraneb haavand ka ilma ravita umbes kuue nädala möödudes, kuid ravimata jätmise korral algab haiguse teine faas. Bakter levib kogu kehal, põhjustades nahalöövet, palavikku ja lümfisõlmede paistetust. Need ilmingud kaovad aja jooksul, kuid ilmuvad korduvalt uuesti. Kui ka seda faasi ei ravita, nakatuvad aastate pärast sisemised organid, eriti südameveresoonkond, nahk ja kesknärvisüsteem (seljaaju nakatumisel tekivad kõnnaku häired, aju nakatumisel dementsus).
Viirus tehakse kindlaks mikroskoopilise uuringuga esimeses faasis või süüfilise testiga veres (viimane annab usaldusväärseid tulemusi alles kolm nädalat pärast nakatumist). Ravi antibiootikumidega (näiteks pentsilliiniga) esimeses ja teises faasis viib täieliku paranemiseni. Kahjustusi hilisemas faasis (kolmandas) ei saa aga alati peatada ka siis, kui bakter on antibiootikumide abiga hävitatud. Raseduse ajal põetav süüfilis võib sündimata lapsele põhjustada tõsiseid kahjustusi.
Gonorröa
Ka selle haiguse põhjustajaks on bakter (Neisseria gonnorrhoea). Kaks kuni seitse päeva pärast nakatumist hakkab peenisest või vagiinast erituma kollakasrohelist mäda, kaasneb valu urineerides. Esineb juhtumeid, kus naisel need sümptomid puuduvad. Kui haigust ei ravita, võib see meestel viia eesnäärme või munandimanuste põletikuni. Naistel võivad haigestuda emakas, munajuhad ja munasarjad sellisel määral, et tulemuseks on viljatus. Ravimata jätmise korral võib bakter levida kogu organismi, eriti liigestesse, nahale ja kõhuõõnde. Gonorröa kindlaks tegemine toimub mädaeritise mikroskoopiliste uuringutega.
Haigust on võimalik ravida antibiootikumidega. Kuid sellega kaasnevaks probleemiks on kasvav resistentsus erinevatele antibiootikumide rühmadele. Järelikult on antibiootikumide valik oluline ja sõltub sellest, kus nakatumine aset leidis.
Ulcus Molle
Sellegi haiguse põhjustab bakter (Haemophilus ducreyi). Kesk-Euroopas leidub nakkust vähe, kuid arengumaades esineb seda sageli. Kaks kuni kuus päeva pärast nakatumist tekib pehme, valulik ja mõningal määral leviv haavand viiruse asupaiga juures. Kubeme piirkonna lümfisõlmed võivad tugevalt üles paistetada. Diagnoos antakse haavandite mikroskoopilisel uurimisel, et tuvastada bakter. Ravida on võimalik antibiootikumidega.
Suguelundite lümfisõlmede viirus (Lymphogranuloma inguinale)
Haiguse põhjustab Chlamydia trachomatise iseäralik tüvi ja Kesk-Euroopas esineb seda väga harva. Vähemalt 14 päeva pärast nakatumist tekib genitaalide või anaalpiirkonda väike varjatud sõlmeke, mis võib edasi areneda haavandite tekkimiseni. Need vaevu valutegevad sõlmekesed paranevad iseeneslikult 10 - 14 päeva jooksul ja tihti neid ei märgatagi. Alles siis, kui lümfisõlmed kubeme piirkonnas paistetavad kuni rusikasuuruseks, on patsient sunnitud viivitamatult arstiga ühendust võtma. Kõige suuremad probleemid tekivad lümfisõlmede rebenedes välispidiselt või kui sisemised lümfisõlmed nakatuvad. Diagnoos antakse läbi haigustekitajate otsese vaatluse nakkuspiirkonnas või vereanalüüsiga. Esialgses faasis on haigus ravitav antibiootikumidega. Pärast mitmeid aastaid, kui haigust ei ole Euroopas enam kohatud, on viimaste aastate jooksul olnud haiguspuhanguid (eriti homoseksuaalsete HIV-i nakatunud meeste seas) valulike põletikega pärakupiirkonnas. Haigus on ravitav esialgses faasis, kasutades antibiootikume.
Klamüüdia
Nakatumine klamüüdiasse on Euroopas väga levinud. Nakatumine klamüüdiasse on Euroopas väga levinud. Põhjustajaks on bakter Chlamydia trachomatis. Klamüüdia tekitab ebameeldiva kuseteede põletiku, millega kaasneb rohke sügelus ja põletav tunne urineerides. Meestel võivad kannatada saada eesnääre ja munandimanused, naistel aga vagiina, emakas, munajuhad ja munasarjad, mis võib viia viljatuseni ja emakavälise raseduseni. Haiguse kulg on enamasti probleemitu ning seda ravitakse antibiootikumidega. Edasikandumine vastsündinule on sage juhus ja selle tulemuseks on silma sidekesta põletik ja kopsupõletik.
AIDS
AIDS (omandatud immuunpuudulikkuse sündroom) on HIV-i (inimese immuunpuudulikkuse viirus) viimane faas. Senini on avastatud kahte tüüpi viirust (HIV 1+2), mõlemal on arvutult alagruppe. Periood, mis jääb nakatumise ja ohtliku haiguse puhkemise vahele, on keskmiselt kaksteist aastat. Selle aja jooksul võivad haigestunud inimesed enese teadmata haigust edasi anda. Samaaegselt eksisteerivad klassikalised suguhaigused (eriti süüfilis ja ulcus molle) nõrgendavad organismi, suurendades vastuvõtlikkust AIDS-ile. HI-viirust kontrollitakse veres (HIV-test). Tänu ARV-ravile jõuab HI-viirus harva AIDS-ni ja viiruse edasikandumise risk on väiksem. HI-viirusest kui varem surmavast haigusest on saanud eluaegne krooniline haigus, kuid seda vaid juhul, kui see tuvastatakse HIV-testiga. Praegusel hetkel pole leiutatud ühtegi haiguse eest kaitsvat vaktsiini.
Hepatiit (kollatõbi)
Hepatiit viiruseid on erinevaid. Hepatiit B (HBV) ja vähemal määral ka hepatiit C (HCV) on seksuaalsel teel levivad viirused. Haiguse kulg on väga erinev. Viirus võib kulgeda komplikatsioonideta, samas võib endaga kaasa tuua ägeda maksapõletiku (hepatiidi), mis mõnedel juhtudel on isegi surmav. Enamikul inimestel areneb viirus krooniliseks maksapõletikuks, mis mõnedel juhtudel võib lõppeda surmaga. Enamasti areneb nakkus krooniliseks maksapõletikuks, mis võib viia tsirroosi või maksavähini.
Paljud inimesed kannavad nakkust endaga elu lõpuni ilma, et ise haigestuksid, kuid nakatavad samas teisi. Lisaks seksuaalvahekorrale võib hepatiit B/C levida ka vereülekannetega, süstalde korduvkasutamisel narkomaanide hulgas ja vahel isegi läbi otsese kontakti kehavedelikega.
Kolmanda maailma riikides on hepatiit B üldpopulatsioonis laialt levinud. Euroopas aga on suurem osa nakatunuid kas narkomaanid või homoseksuaalsed mehed. Juba aastaid on olemas usaldusväärne vaktsiin hepatiit B vastu.
Genitaalherpes
Genitaalherpes on laialt levinud viirusinfektsioon Herpes Simplex viirusega. Sellel viirusel on kaks erinevat vormi (tüübid 1 ja 2). 2. tüüp tekib enamasti ainult genitaalidele, 1. tüüp tekitab palavikulisi ville huultele ja võib levida ka genitaalide piirkonda. Kolm kuni seitse päeva pärast nakatumist ilmuvad genitaalide piirkonda väikesed tugevalt sügelevad või valulised vesivillid, mis sisaldavad nakkuslikku viirust. Lisaks võib tekkida lümfisõlmede paistetus ja palavik. Viirust on võimalik tuvastada otse villist eralduva vedeliku kaudu või kaudselt vereprooviga. Hoolimata ravimist, mis viirust tapab (nt Aciclovir), on haigus suuteline närvirakkudes ellu jääma ja võib uuesti tekkida. Kordumisel on haiguse kulg enamasti leebem. Nakatunud rase naine võib sünnituse ajal nakatada vastsündinud last, mis toob kaasa tõsiseid haigusi (näiteks entsefaliiti) püsivate kahjustustega või põhjustada surma.
Suguelundite näsad (Condylomata acuminata)
Pärast inkubatsiooniperioodi, mis võib kesta nädalatest kuudeni, tekivad suguelundite juurde näsad, mis on sageli lillkapsa sarnase kujuga. Põhjustajateks on viirused (inimese papilloomviirus = HPV, tüübid 6 ja 11) ja tekkinud näsasid on võimalik eemaldada (laseriga, külmutades, kõrvetades või skalpelliga) või näiteks kreemide ja salvidega ravida. Papilloomviirus võib sünnitamisel vastsündinule edasi kanduda. Teised HPV tüübid (peamiselt 16 ja 18) võivad põhjustada emakakaelavähki. Viimased paar aastat on tüdrukutele saadaval turvaline kaitsev vaktsiin (6., 11., 16. ja 18. tüübi vastu). Vaktsineerima peaks enne seksuaalelu alustamist.
Trihhomonoos
Trihhomonoos on laialt levinud üherakuline parasiit, mis nakatab kusitit ja vagiinat. Viiruse ilminguteks on vesine mädaeritus ja sügelus. Diagnoos antakse haigust põhjustavate parasiitide kindlaks määramisel mikroskoobiga. Seda maailmas kõige sagedasemalt esinevat suhteliselt kahjutut suguhaigust ravitakse kindlate antibiootikumidega (näiteks Metronidazolega).
Seennakkused
Pärmseen (Candida albicans) on laialt levinud ja võib samuti sugulisel teel edasi kanduda. Üldiselt aga on seennakkused suguhaiguste seas kõrvalise tähtsusega. See iseenesest kahjutu nakkus (vagiina või sugutipea põletik) osutub üsna ebameeldivaks. Kaasneb rohke sügelus ja põletav tunne. Naistel eritub lisaks veel valkjas mäda. Seenhaigused on ravimitega täiesti ravitavad, kaasata tuleb ka vajalikud hügieeninõuded.
Kubemetäid
Kubemetäid (Phthirius pubis) on väikesed (1 - 1,5 mm) parasiidist putukad, kes ründavad kubemekarvu (harvem ka kaenlaaluseid ja kulmukarvu). Täid ja nende munad (ehk tingud) on palja silmaga nähtavad ja nad kinnituvad karvade külge. Intensiivne sügelus on kõige tähelepandavam sümptom. See kahjutu haigus on ravitav spetsiaalse emulsiooniga.
Sügelised
Sügelised tekivad lestadest (Sarcoptes scabiei), mis võivad seksuaalvahekorra, aga ka lähedase füüsilise kontakti ajal edasi kanduda. Nad uuristavad end naha alla (sõrmede, kaenlaaluste vahele, intiimpiirkondadesse, nabasse ja rindade alla). See põhjustab väga tugevalt sügelevaid (eriti öösiti) lööbeid. Nn lestade uuristusi on võimalik silmaga näha. Ravi kreemidega eeldab pereliikmete ja teiste lähedaste inimeste samaaegset ja põhjalikku ravimist, samuti riiete vahetamist.
Ülevaade kõige olulisematest sugulisel teel levivatest haigustest
| Nakkus | Põhjustaja | Aeg nakatumise ja haiguspuhangu vahel | Ravi | Märkused |
|---|---|---|---|---|
| Süüfilis | Bakter (Treponema pallidum) | 3 nädalat kuni 3 kuud | Antibiotika | Öigeaegse ravi korral täielik paranemine |
| Gonorröa | Bakter (Neisseria gonorrhoeae) | Mitu päeva | Antibiootikumid | Öigeaegse ravi korral täielik paranemine |
| Ulcus molle | Bakter (Haemophilus ducreyi) | Mitu päeva | Antibiootikumid | Öigeaegse ravi korral täielik paranemine |
| Lymphogranuloma inguinale | Bakter (Chlamydia trachomatis erivorm) | Mitu päeva | Antibiootikumid | Öigeaegse ravi korral täielik paranemine |
| Klamüüdia | Bakter (Chlamydia trachomatis) | Mitu päeva | Antibiootikumid | Öigeaegse ravi korral täielik paranemine |
| HIV/AIDS | Viirused (HIV-1/-2) Viirused (HIV-1/-2). HIV-test positiivne tavaliselt 2 kuni 6 nädala jooksul, max 3 kuu jooksul | Umbes 12 aastat | Antiretroviiruslikud preparaadid | Pole ravitav, viirus püsib organismis; elu pikendav ja leevendav ravi võimalik |
| Hepatiit B / C | Viirused (HVB/HVC) | Mitu nädalat, mõnikord kauem | Sümptomaatiline, viirusevastased preparaadid | Üldiselt loomulik paranemine; viirusevastane ravi võimalik, saadaval vaktsiin HVB vastu |
| Genitaalherpes | Viirused (Herpes Simplex viiruse 2. tüüp, järjest rohkem ka 1. tüüp) | Mitu päeva | Sümptomaatiline, viirusevastased preparaadid | Viirust ei ole võimalik organismist välja saada |
| Suguelundite näsad | Viirused (papilloomviirus) | Nädalad kuni kuud | Sümptomaatiline, viirusevastased preparaadid | Paranemine võimalik; suurenenud emakakaelavähi oht, tüdrukutele saadaval vaktsiin |
| Trihhomonoos | Parasiit (Trichomonas vaginalis) | Mitu päeva | Parasiitidevastased ravimid (lokaalsed) | Täielik paranemine võimalik |
| Seennakkused | Pärmseen (peamiselt Candida albicans) | Mitu päeva | Antimükootilised ravimid | Täielik paranemine võimalik |
| Kubemetäid | Putukad (Phthirus pubis) | Mitu päeva | Parasiitidevastased ravimid (lokaalsed | Täielik paranemine võimalik |
| Sügelised | Lestad (Sarcoptes scabiei) | Sageli mitu nädalat | Parasiitidevastased ravimid (lokaalsed) | Täielik paranemine võimalik |
Kuidas käituda, kui teil on suguhaigus?
Kui arvate, et olete nakatunud mõnda suguhaigusesse, peaksite koheselt ühendust võtma arstiga, keda usaldate. Lisaks oma perearstile võib selleks olla ka nahaarst, günekoloog, uroloog või sisehaiguste arst. Iseseisev suguhaiguste ravi on problemaatiline ja võib osutuda isegi ohtlikuks. See raskendab hilisemat arsti diagnoosi ja infektsioon võib jääda avastamata.
Suurem osa suguhaigustest mööduvad õige ravi korral. Eranditeks on viiruslikud STD-d, näiteks herpes, hepatiit B/C ja AIDS. Isegi HIV-i puhul on praegu saadaval olevate preparaatidega võimalik pikendada patsiendi eluiga ja, mis kõige tähtsam, parandada elukvaliteeti. Ravist õnnestub maksimaalselt kasu saada ainult neil haigetel, kes avastavad nakkuse varakult. Seepärast on alati mõttekas teha ka HIV-test, kui olete mõne muu suguhaiguse kandja. Rääkige sellest oma arstiga.
Kui olete nakatunud mõnda suguhaigusesse, peaksite oma partneri huve silmas pidades hoiduma seksuaalsuhetest seni, kuni haigus on väljaravitud ja te ei saa enam viirust edasi kanda. Arst annab teile teada, kui tegemist on pikemaajalise ohuga. Samuti peaksite haigusest informeerima oma praegust ja/või endiseid partnereid. Vähemalt üks neist inimestest kannatab sama haiguse all (vastasel juhul poleks te nakatunud) ja on võimalik, et olete mõlemad haigust edasi levitanud. Ka need inimesed peaksid konsulteerima arstiga ja vajadusel end ravima. äveitsis kehtib Epideemia Seadus, mis puudutab ka suguhaigusi. Patsiendid, kes põevad n-ö klassikalisi suguhaigusi (näiteks süüfilis, gonorröa), peavad enda ravimiseks ühendust võtma arstiga. Lisaks tuleb arstidel selle eest hoolt kanda, et patsiendid informeeriks oma seksuaalpartnereid, et ka viimased saaksid ravi. Kui haige või kontaktisik ei konsulteeri arstiga, viivitab raviga või katkestab selle enneaegselt, on arst kohustatud tervisekaitsele patsiendist nimeliselt teada andma.
Paljudel inimestel on raske suguhaigustest rääkida. Just seepärast on oluline, et arstiga tekiks usalduslik suhe, kus suudetakse olla täiesti avameelne. Sel juhul saab arst teid ravida kompetentselt, eelarvamuste vabalt ja olla samas täiesti konfidentsiaalne.
Kuidas end suguhaiguste eest kaitsta?
Kuna nakatumine suguhaigustesse toimub peaaegu alati läbi seksuaalvahekorra, ei tohi kunagi unustada kaitsevahendeid. Mõned STD-d on välispidiselt nähtavad, kuid tavaliselt ei tunta neid ära.
Truudus
Monogaamses suhtes kahe terve inimese vahel on nakatumine suguhaigustesse niisama hästi kui välistatud.
Partneri hoolikas valik
Uus seksuaalsuhe toob endaga alati kaasa ohu nakatuda mõnda suguhaigusesse. Vaid juhul, kui teie partner on terve, pole vaja riski karta. Sellepärast on partneri hoolikas valik väga oluline. Võimalikest riskidest peaksid partnerid omavahel avameelselt rääkima. Selgeks tuleb teha, milline oli teie partneri varasem elustiil. Samuti peab teadma, kuidas end kaitsta. Tõe varjamine soodustab patogeenide (nakkustekitajate) teket.
HIV-test
Kuna AIDS on ravimatu haigus, on soovituslik teha HIV-test, et välistada avastamata nakatumine minevikus.
Vältige kaitsmata seksuaalvahekordi
Kuna kõik suguhaigused pole ravitavad, mõned võivad olla surmavad (AIDS, hepatiit B/C) ja osad kaasa tuua näiteks viljatust, peab kaitsmata juhuslikest seksuaalvahekorrast hoiduma. Ainult ühest seksuaalkontaktist piisab suguhaigustesse nakatumiseks. Sage partnerite vahetamine võib kergesti kaasa tuua olukorra, kus teie partneriks on STD-d kandev inimene.
Kondoomid
Kondoomi kasutamine küll vähendab, kuid ei välista täielikult suguhaigustesse nakatumise ohtu. AIDS-i puhul kaasneb ka kondoomi kasutades mitmeprotsendine jääkrisk, et viirus kandub edasi. Noortel pole enamasti üldse või on väga vähe kogemusi kondoomi kasutamisega, millega kaasneb kaitsevahendi valesti kasutamise oht.
Vaktsineeri end hepatiit B vastu
Kui kuulute hepatiit B viiruse riskigruppi (meditsiinitöötajad, dialüüsitavad patsiendid, süstivad narkomaanid või inimene, kes peatub pikemat aega arengumaades), peaksite end selle haiguse vastu vaktsineerima.
©AIDS Information Switzerland
©Translation: AIDS Information Switzerland
Last updated: 01/01/2001
